Hiljaaegu sattusin lugema Ninataga jauramist ja porinat selle üle, et tema on Anne&Stiili jaoks liiga vana. Huvitav, kas 40 aasta vanuseks saamine on väga valus? Kas siis muutub midagi kvalitatiivselt? Kas naine üle 40 on midagi vähemat kui 20-aastane või 30-aastane?
Hea küll, laias laastus hakkavad paremad lapsesaamise aastad mööda saama. Selg valutab ja hambaarsti arved kasvavad iga aastaga. Matustel käid sagedamini kui pulmas.
Üks meessoost sõber tõdes kord, et 40 on justkui see piir, kus kõik mis on olnud plaanis saavutada, peaks olema käes. Ennekõike siis maiseid väärtusi silmas pidades. Kas naised on ka nii eesmärgitruud?
Või on see hoopis hea uudis? 40 on juba nii vana küll, et ennast mitte mõjutada lasta (kasvõi näiteks mõnest naisteajakirjast). See on vanus, kus tunneli lõpus hakkab taas valgus paistma – lapsed kasvad suureks, pereelus on kõik juba läbi elatud ning nii hea kui halb on selge. Ja keegi ei oota sinust enam õieti midagi. Ole, kes tahad Ole või sina ise.
Üldistusi siiski vist teha ei saa – mõni tahab ka 40selt olla keegi muu või teha uhiuut karjääri või saada uusi lapsi. Võib-olla jällegi on hoopis uus juuksevärv piisavalt dramaatiline sündmus. Ei häiri ka turvalist ruttini.
Ja mis siis saab, kui 50 ette kukub?