Küll see ilm on ikka suur

Iltaka blogist leidsin reisikaardi. Ega ma eriti reisinud ole küll, tuleb tunnistada. Ei tea, kas ikka jätkub aega, et pilti parandada?

Fotojaht: Puhkus

Puhkamine on raske töö, aga mõned on lausa sündinud talendid.




Sellest elukast veenvamalt on raske puhata.

Inimesed leiavad ikka koha, kus pisut puhata.

Loomaaialoomad käivad ju teadagi iga päev tööl. Õigus puhata on ka neil.

Umbes nii meeldib mullegi kõige enam puhata.

Nii puhkab väsinud sumotor. Umbes nii 200-kilone vägilane.

Mosleminaised Khafre püramiidil jalgu puhkamas.

Pargis on mõnus murul puhata.

Tegelikult oskab vist väike taksikoer veel veenvamalt puhata kui boamadu.

Torditegu

Vahest ju võib. Tore retsept küll, või noh, tegelikult sai neid hulga loetud. Ühest asjast ei saa ma aru - kui koostises on märgitud 2 dl vahukoort, siis kas see tähendab 2 dl rasvasemat sorti rõõska koort või 2 dl vahustatud koort? Hea küll, ma võin ju selle välja ka nuputada, aga miks on elu nii keeruline? Kusjuures, tekstis pole ka kordagi mainitud, et midagi või kedagi vahustada tuleks.
(Tort tuli maitsev.)

Kultuur ja sellelaadsed nähtused väikelinnas

Väikelinnas kultuuriüritust korraldades peab ilmselt väga hoolega jälgima, et samal päeval midagi vähegi konkureerivat ei toimuks. Üks suvetuur või muidu jant on väikelinna jaoks niigi palju, saati siis mitu pidu korraga.
Käisin eile kontserdil. Rakvere kirikus esines ansambel Tbilisi. Georgiast, nagu nüüd öeldakse. Need mehed on Eestis küll ja rohkem esinenud, nii et ilmselt nad erilist tutvustamist ei vajagi. Võimas laul, viis meest kõlasid nagu suur koor. Otse loomulikult oli kavas ka Suliko, nii et täis värk.
Publikut oli nii 50 inimese ringis. Samal ajal tuuritas samas linnas Komöödiateater etendusega "Spioon Venemaalt", neil olla üle 200 vaataja olnud. Nali müüb ilmselt paremini, ehkki kuuldavasti väga naljakas polnudki. Igaks juhuks ei kommenteeri.
Laupäeval lähen Jäneda Talupäevadele.

Olen minagi linnuke

Et siis linnutest. Olen papagoi.
	(100%) 1: Senegal Parrot- misunderstood, agressive, and unique

(87%) 2: Owl- a loner, quiet, and mysterious

(80%) 3: Vulture- alone, dangerous, and greedy

(79%) 4: Swan- gentle, graceful, and smart

(74%) 5: Cockatoo- fun, energetic, and naughty

(72%) 6: Cockatiel- airheaded, cute, and lovable

(69%) 7: Conure- fun, loud, and loving

(67%) 8: Macaw- strong, intelligent, and nice

(52%) 9: Parakeet- quick, travels in packs, and hyper

(49%) 10: Eagle- loyal, prideful, and strong

Fotojaht: Lind

Igasuguseid linnukesi on pildistatud nõnda palju, et seekord läksin ausalt välja ja püüdsin värskeid linde. Ilm oli vastikult ilus, lindudel oli vist tiba tegemist, nii et eriti palju kinni ei püüdnudki.


Haigur nagu saurus.
Ja siis üks väga maias linnuke...
... ning teine kadedalt pealt vaatamas.

Fotojaht: Kõrvuti

Autoapteek

Imelisi asju jääb vahest ette.



Autodes peab olema apteek. See on justkui vaikimisi teada, kõigil on ka. Arusaadav ka, iialgi ei või teada. Ehkki žgutti seal enam olema ei pea (abiks asi, kui püksirihm katki läheb).
Nüüd aga on mind tabanud segadus - polegi justkui seadusandlikku akti, mis nõuaks apteegi olemasolu. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded ütleb, et nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrustega. Sotsiaalministri varasalvest leidsin aga vaid sellise määruse: Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine. Seal on ilusasti kirjas miinimumnõuded esmaabivahenditele M₁ - ja N₁-kategooria sõidukites (sõiduautod, traktorid), aga need nõuded puudutavad ainult töö tegemiseks kasutatavaid autosid. Kuidas siis ikkagi eralõbuks pruugitavate autodega on? Kas nende kohta on ka mingi reegel? ARKis ei teatud vastust anda, kuuldavasti aga politsei eeldab, et apteek on olemas.

Armastusest ja fotojahist

Ninataga ja Kaamose kirjatükid ja kommentaarid neile ajasid mind natuke ärevile. Kõik ikka fotojahist mõistagi.

Minu arusaamist mööda käivad need asjad umbes nii, et vastavalt etteantud teemale käivad asjahuvilised kas kusagil pilte klõpsimas või (ilmselt enamikel juhtudest) kolavad oma varasemate klõpsimiste varasalves ja toovad siis pildid teistele näha. Võitjaid ja kaotajaid pole. Palka ei maksta.
Siis kolatakse mööda üksteise blogisid ringi, vaadatakse pilte ja mõnel juhul ka kiidetakse. Seda, et kõik ja kõiki kiidaksid, pole vist keegi lootnudki. Hea, kui kõik vaadatudki saab.

Üks ütlemata põnev asi kogu selle jahtimise juures on see, et niipalju, kui on osavõtjaid, on ka erinevaid viise teemat lahti mõtestada ja fotodega sobitada. Või siis vastupidi. Piltidel on hästi tabatud hetki, ilusaid ja/või kaugeid kohti, huvitavaid inimesi, sekka ka fotograafia tehnilise külje vahvaid saavutusi.

Miks seda tehakse? Miks üldse inimesed ringi käivad ja maju, lilli, liblikaid ja porilompe pildistavad. Neid, kellel see tööks, kes on kutselised, on ju vähe. Ikka lõbu pärast. Eesti keeles on amatööri kohta kasutusel ka sõna 'asjaarmastaja'. See on üks hirmus mõnus sõna. Inimene armastab seda asja, mida ta teeb, ta teeb seda armastusega. Millise ava, aja ja statiiviga ta seda teeb, milline on tema aparaat ja väljaõpe, on siinkohal teisejärgulised.

Tipud on toredad. Ma ei väsi imetlemast suurepäraste fotograafide töid. Aga fotojaht ei ole sellest. Fotojaht on pildistamise ja jagamise rõõmust. Armastusest selle vastu, mida me teeme.
Minu maailmas käib armastusega kaasas ka austus. Iseenda ja teiste vastu. Armastuse vastu. Siis ei saa ka foto olla saast. Mitte kunagi.

Fotojaht: Vesi

Aga suplust pole. Meri on ka jahedavõitu, ehkki paar korda olen minagi vette saanud.