Seisundi raport

Olen elus.

Põhimõtteliselt võiks sellest piisata. Aga kultuurisündmusi võib siiski kajastada, onju.
Kontsert: Tõnis Mägi ja Oleg Pissarenko. Huvitav oli. Suhteliselt vagur kontsert, ohtralt üpris vanu lugusid. Hämmastav oli sellises malbes variandis kuulda selliseid lugusid nagu Koit või Veenus, aga paha ka polnud. Tegelikult oleks võinud kauemgi kuulata - ma pole kindel, kas ikka tunni vedas täis.
Teater: Ja päike tõuseb, Rakvere Teater. Keskpärane. Ma ei tihka inimesi kiita selle eest, et nad on suure töö ette võtnud või ilmatu hea alusmaterjali valinud. No ei säranud see tükk ega trupp, ei säranud. Samas, käisin esietendusel, võib-olla aasta pärast on juba parem. Raamatut lugesin ilmselt nii 20 aastat tagasi, nüüd tekkis huvi üle lugeda. Ehk saab värskelt lugenuna ka etendusest paremini aru. Aga hästi ei julge ka - äkki läheb veel kehvemaks.
Raamatud: Pratchetti raha tegemise raamatut lugesin. Ootuspäraselt hea. Luule Viilmaad ei lugenud.
Kultuuri finantseerimine. Minu poolt jääb ära. Rohkem sel aastal raamatuid ei osta, kui niiviisi edasi läheb. Teatris võiks ka jänest käia. Sellest on tuline kahju, et unustasin Rakvere "tasuta raamatu laadal" käia. Kindlasti oleks saanud nii viia kui tuua.
Eluplaan. Magada, magada, magada, lilled ümber istutada, vahetada juuksevärvi, visata välja vanad ajakirjad. Aga võib ka aknal kõõluda ja oodata, et lumi sulaks.