Fotojaht: Magus

Mis on see kõige magusam?

Aga see on minu magusameka.

Fotojaht: Loojang

Loojang on üks äraütlemata fotogeeniline asi. Ja poseerib ka ilusti. Selle nädala jahi tarbeks läksin välja ning tegin mõned uhiuued loojangupildid. Aga et lemmikuid ei saa hüljata, siis alustan ühe vanaga.

See lihtsalt on üks hunnitumaid loojanguid, mida ma viimaseil aastail näinud olen.

Neljapäeval oli selline malbe loojang.

Reedene loojang oli palju kirevam, kohati käisid vihmasabadki mööda maad.

Suveetendus: Vennad Lõvisüdamed

Suveetenduste kohta kinnitatakse järjepanu, et olemas on kaks zhanri - jant ja Tammsaare. Ehk siis, et oleks lõbus või oleks rahvusromantiline ja deep. Rakvere Teater on sel aastal lausa kahe suvetükiga maha saanud, päris irvitama ei ajanud kumbki, Tammsaaret seekord ka pole.
Aga kõigest järgemööda. Sedakorda siis Lõvisüdametest. Raamat on ju 100 korda loetud. Või noh, 3-4 korda kindlasti. Süzhee on teada, kõik on selge. See ei päästnud mind pisaraid poetamast kummalgi surmahetkel. Mis ilmsesti viitab, et poisid suutsid selle väha hästi välja mängida.
Poisid olidki tublid. Muidugi tekitavad tublid lapsnäitlejad juba vaikimisi selle hoiaku, et mõtle, kui tubli. Eks see ole igaühe enda hinnata.
Kõige rohkem avaldas mulle muljet lavakujundus. Kui tahate väga head lava, kutsuge Ugalast Jaak Vaus. Loodus (või siis linnakujundus) oli väga hästi mängu kaasatud, Katla avaldas ka sügavat muljet. Nii sügavat, et väiksemad lapsed pistsid huilgama. Aga lõpuks oli ikka üsna selge, et Katla sai tappa ja lapsed rahunesid üsna kiiresti.


Katla (vasakul)

Astrid Lindgreni üsna pikk lugu oli kenasti kahevaatuselisse tükki kokku kroogitud, erilist ilmajäetuse tunnet ei tekkinud. Täiskasvanud vaatajale mängisid kaks Kibuvitsaoru pahalast, kes pillasid väikeseid killukesi ja üritasid ka purjus inimese liikumiskoomikat teha.
Olmest: telling-tribüünide mugavamaks muutmiseks oli teater kohale toonud ilmatu hulga istumisaluseid, mis ilmselt võiksid päästa ka külmast ja märjast olust istumise all. Kui mina vaatamas käisin, oli ilm imeilus. Välipuhvet, meelelahutus vaheajal, võimalus pargis lonkida.
Ah jaa, loomad ka. Etenduses löövad kaasa kaks hobust, kes paar-kolm korda ennast ka ilmutavad. Noornäitlejad tunduvad hakkama saavat, lapspublik ahhetab. Taustajõududena on tegevad teatri poolt kohale toodud kolm lammast, kes suhteliselt vabalt sõna võtavad, ning hulk parte, kes kuuluvad pargi püsivarustuse hulka. Tundub, et pardid ennast teatrist eriti häirida ei lase. Mõni toob isegi oma lapsed etendusealale sulistama.
Rakvere Teatri tagune park ehk Rahvaaed näib olevat suurepärane paik suveetenduseks. Seekordne lava oli lausa kahel tiigikaldal, sillal ja osalt ka vee peal. Vaus olla kuuldavasti öelnud, et järgmiseks tuleb siin "Veneetsia kaupmeest lavastada", vesi on ju lahkelt käes.


Vaade tribüünilt lavale

Vennad Lõvisüdamed, Rakvere Teater

Elu muutub ohtlikuks

Tundub sedaviisi, et mul on uus pliidiraud ja uus praeahi. Minul, mitte pliidil. Selles mõttes, et pliit ja rauasaadused pole veel kokku saanud, aga see võib siiski peatselt juhtuda. Paar imevidinat on veel puudu. Sügavalt eksistentsiaalne küsimus on nüüd see, et kui kõik see ükskord juhtuma hakkab, kas siis on turvalisem olla kohal või evakueeruda? Põhimõtteliselt võiks ju nii olla, et kui ma ise asjadel silma peal hoian, siis on mul justkui ülevaade ja võimalus sekkuda. Teisipidi jälle ei oskaks ma selle ülevaatega midagi peale hakata ja sekkuda niikuinii ei viitsi. Lihtsam on vist mitte näha, kuidas mu köök maapealseks põrguks muutub.
Huvitav, kas õrn ja hell roheline on hea värv kööki? Ja mis värviga seda veel sobitada võiks? Valge on muidugi vaikimisi. Ja hall on... kuidagi hall. Tegelikult mulle ikka meeldivad värvid. Samas muidugi, kui kombineerida kõiki võimalikke hallitusetüüpe, võib saada ka huvitava paleti. Mina olen näinud rohelist, roosat ja juustu sees ka sinist hallitust. Üsna võigas kombinatsioon, peaaegu nagu väljakutse.

Fotojaht: 3

Fotojaht

Kui majas enam süüa pole

...ja poodi ei viitsi minna, siis tuleb midagi teha.
Üldiselt ei armasta ma kokkamist, retsepte ja muud taolist. Aga ühtäkki lõi mul miski vamm pähe ja ma tundsin vajadust siia üles tähendada retsepti, mis alles ükspäev päästis mu... ee... millegi. Noh, igatahes sai midagi süüa.
Laiskadel on laisa retseptid. Seda koogitegemisejuhendit võiks tegelikult pigem valemks pidada, numbreid pidi see käibki - 2+2+3+4.
2 klaasi jahu
2 klaasi suhkrut
3 klaasi hakitud rabarbereid
4 muna
Edasine on võrdlemisi ootuspärane - munad ja suhkur vahtu, rabarberid sisse, natuke uhada ja siis jahu otsa. Mõistlik on kogu jahu korraga mitte panna, pigen näiteks kõigepealt 3/4 ja kui see on kenasti sisse nühitud, siis ülejäänu. Noh, ja siis kogu see asi vormi ja ahju. Temperatuuridest ei tea ma midagi, aga puid väga palju ei kulu.