Sügismasendus ja talvekaamos on neil päevil teemaks olnud. Pole ime, tahaks ise ka voodi alla peitu minna ja kujutada ette, et maailma pole olemas. Tegelikult tahaks lihtsalt talveunne jääda nagu karu. Selle tingimusega, et kevadel ärgates uusi poegi poleks.
Mul on kaamose peletamise lamp. Ilus valge kast, sirab nurgas ja aitab meeleolu parandada. Mult on ikka vahest küsitud, et kas on abi ka. Kindlalt ei oska tõesti öelda. Mulle see lamp meeldib, ilmselt aitab seegi, kui ma tean, et olen enda jaoks midagi ära teinud. Ma lihtsalt ei ole valmis paari kuu pikkuseks eksperimendiks, et näha, mis juhtub, kui ma seda lampi ei puutu.
Lambi juhises on ära toodud mitmeid erinevaid lampi jõllitamise või lähedal viibimise nõuandeid. Pärast koduseid katseid jõudsin järeldusele, et mulle sobib kõige paremini see, kui lamp põleb tundide kaupa 2-3 meetri kaugusel.
See on täisspekterlamp, valgus on teistsugune kui tavalisel laelambil, lukse ka rohkem. Ebamugavust selline valgus minus ei tekita. Aga looduslikku valgust - küünlaid ja ahjupaistet - armastan ma ka ning sellegagi ei koonerda.
Selline jutt siis, mitte, et ma ässitaja oleks, aga proovida ju võib.
Edit:
Oleks arvanud, et ma panin siia piltlingi, aga see ei kipu ilmuma.
Proovime siis sedaviisi.
Eilne roll: päkapikk, laternaga
21 tundi tagasi
5 kommentaari:
Muide, see piltlink toimib küll, kui nurka punasele ristile vajutada.
"Pimedusest põhjustatud kaamose raviks".
(itsitan)
No ks mu mõistus küll blogardinime valides oli?
Hää, kui kurva meele ära peletab, peab ikka ise ka proovima.. Valisin uba sellelt lehelt omalegi lambikese välja.
uba-uba. Juba ikka, mis neist ubadest.
Oad on muidugi ka head, iseasi, kas nad kaamose vastu saavad. ;-)
Mina isegi ei näe ei pilti ega linki.
Mis pagana segane jutt see siin on? Mis lamp? Mis...kuidas sellest lambist nii pikalt kirjutada saab üldse? See on juba nagu Dostojevski kuritö ja karistus -loed esimese kahekümne leheküljega selle kuritöö osa ära ja kõik ülejäänu on mingi pikk heietus karistuse üle. Ma ütlen, et enamikel inimestel sellist probleemi üldse pole, et hakkaks selle üle põdema, kui mingi pandimajaomaniku maha lööd. raha oli ju vaja. Nälg oli ju varuks. Ja pandimajaomanik oli nagunii vastik mees. Ja see jääb mul ju viimaseks korraks.
Inimene peab ikka endaga ära leppima mitte lõputult ühe asja pärast ennast piinama. Täpselt nagu selle lambiga siin.
Postita kommentaar