Maailm on üks ilge paik ja ilm on kah ligane. Tegelikult on muidugi kõik hästi, aga igapäevane hala tuleb ju välja paisata. Millegipärast on halada ikka loomulikum, kui rõõmustada. Küllap see tuleb sellest imelisest soome-ugri maailmatajust, kus asjad on kas halvasti või normaalselt, aga mitte mingil juhul hästi.
Kui keegi ütleb, et tal läheb hästi, mõjub see lausa kohatu kiitlemisena. Ei saa ju ometi sellise ilma, riigikorra, naabrite, palga, teleprogrammi ja muu taolisega olla õnnelik ja rahul. Ebaõnnest ja hingevalust rääkimine on ootuspärane. Valu kipub välja.
Igasugused etteheited ja süüdistused kipuvad ka kergesti tulema.
Ja vagatsemine. Või valevagatsemine.
Viha.
Sallimine.
Uudishimu. Aga mida teha uudishimuga blogis? Loen teiste blogisid. Teised on nagu mina. Mina olen nagu teised. Ja me oleme erinevad.
Kuidas mu lõunamaareisil kõik plaanid nihu läksid
1 päev tagasi
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar