esmaspäev, 20. oktoober 2008

Nokk kinni, saba lahti

Sedaviisi on see asi kinniste blogidega.




Jälgides toimuvat, tundub mulle üha enam, et keerulisem veel, kui otsustada selle üle, keda oma blogi lugema lasta, on otsustada, kelle blogi lugema küsida.
Mõned teevad küsimise kole keeruliseks, mõned jälle ei vasta.
Mõned kord lubavad ja siis keelavad.
Tõepoolest, eks ole see blogiomaniku asi, mida ta kirjutab ja keda lubab. Blogimises eriti palju reegleid pole, ei kirjutamata ega kirjutatuid. Korduvalt olen lugenud väidet "minu blogi, minu reeglid". Küllap see nii ongi. Ilmselt ei kehti siin ka igapäevase suhtluse reeglid-normid ja eetika.
Blogisolvang polegi nagu päris, blogivargus ei ole keelatud, blogitõde ei kehti seal kurjas pärismaailmas.
Ma pole kindlasti nii radikaalne, nagu mõned vaprad, keda blogimaailmas olen kohanud. Ükskuid kinniseid blogisid loen ikka. Aga ma tunnistan, et minu jaoks on paras eneseületus parooli küsida.
Ja ikka kummitab mind küsimus - kas blogi peetakse endale või teistele?
Tunnistan üles, mul on teine blogi ka - ainult enda jaoks - aga see on lukus otsast lõpuni. Ühtegi lugejat sel pole ja reklaaminud pole ma seda varem ka. Aga olemas on. Igaks juhuks.
Et kas ma vihjan siin kellelegi? Oo jaa, eks kõigile, kelle kinniseid ja lahtiseid blogisid ma vahest loen. Teistest ma ju ei tea.

Kommentaare ei ole:

Blog.tr.ee