Esimene pilt on kohe pisut teemast mööda. See jõehobune on muidugi selles mõttes nõu, et temas saab asju hoida.
Jõehobune
Elizabeth Arden Treasures of the Pharaohs
Elizabeth Arden Treasures of the Pharaohs
Edasi jätkame söögitarvikutega. Need paar asja on pärit teise ilmasõja ajast, mil mu vanaema töötas ohvitseride kasiinos. Tõhusad nõud, siiamaani käigus.
Ja siis isiklik mälestusese ühest üpris romantilisest õlleõhtust Belgias. Eks proovige ise sellisest klaasist õlut juua. Aga õlleklaas see on.
Räägitakse, et Kukupai juures olla veel aardeid.
Postitused
5 kommentaari:
Oi, see jõehobuke on armas! Ja tõepoolest on uskumatu, kui ajatud on need taldrikud ja tassid...
Üldse, ega see aardejaht olegi antiigi otsimiseks :P vaid ikka nende asjade leidmiseks, millel oma lugu ja tähendus taga. Ning sel õlleklaasil kindlasti on tähendus.
Õlleklaasi pole võimalik ilma aluseta püsti seisma panna; kas kohas, kus sellisest anumast õlut serveeriti oli see puurakis klaasi jaoks ka laual kohe olemas või pidi laua puhtana hoidmise huvides selle kindlasti enne tühjendama?
uskumatu, kui vastupidavad võivad mõnes kodus olla nõud :)
õlleklaas on disainitud tõesti väga käepäraseks. :P
Need Saksa nõud on tõesti hävimatud. Nende hoidmise eest tuleb siiski vanemaid naissugulasi tänada, minu valduses on need alles mõne aasta.
Kwak'i serveeritakse tõepoolest selliste rakistega. Aga mitte see, et klaas ise püsti ei seisa, ei ole see krutski asja juures - ettevaatamatu (ja liiga ahne) rüüpamise korral plartsatab õlu vastu silmnägemist.
vanad nõud, mis nii hästi vastu pidanud... ja ikka kasutusel! meenutasid mulle ühe siinse töökaaslase lugu, kellel on kodus vanaemalt saadud kauss samasuguse kotka ja haakristiga! ta oli selle saksamaalt kaasa toonud, kui kanadasse kolis!
õllekann on tõesti väga põnev!
Postita kommentaar