Puhata ja mängida!

Puhkamise ja mängimise loosungi all loivasin täna linnas. (Palun mitte valesti mõista - loosung oli mõtteline.) Ostsin kommi. Seekord juhib minu isiklikku tillukest edetabelit Anthon Berg. Selveris on soodukas ka. Kommidest aga ei piisanud heaolutaseme tõstmiseks, niisiis läksin massaažisalongi. Sain hellemad kohad läbi klopitud ning leidsin müügilt rea huvitavaid asju - jaanalinnuõliga huulepulga, bambusest sokid ja hulga igasuguseid jahusid (kanep, oder, spelta ja linaseeme). Vahvaid asju oli muidki. Huvitav, miks mul varem pole pähe tulnud tervisepoodidest jõulukinke osta?

Massaažitoolid, ühes neist mõnulesingi.

Komm põses massaažitoolis vedeledes tabas mind ilmutuslik mõte. Minust ei saa kunagi misjonäri. Ma ei taha maailma muuta, ma pole kindel selles, mis on õige ja mis on vale. Huupi lahmides võib head tahtes väga suure jama kokku keeta. Sünergia, noh. Ei ole vaja susida.
"Maailma läbi näha, seda seletada, seda põlata - las jääb see suurtele mõtlejatele. Mulle on tähtis üksnes suuta seda maailma armastada, mitte põlata, mitte vihata maailma ja ennast, suuta näha maailma ja ennast ja kõiki olevusi armastuse ja imetluse ja aukartusega," ütles Siddhartha Herman Hesse raamatus. See tundub olevat mõistlikum ülesanne kui planeedi või inimkonna päästmine. Hingeõnnistuse päästmisele võiks ehk veel mõelda, aga siis ka enda oma.
Ehk siis "mina, mina ja mina".
On see siis nüüd egomaania? Või vihkamise vihkamine? Tegelikult peaks vist rohkem puhkama ja mängima.