Paber kannatab kõike, ütlevad. Internet kannatab veel rohkem ja puid ka maha ei võeta. Või noh, võetakse küll, aga ikka natuke vähem. Igatahes saab internetis väga mugavasti tõde kuulutada.
Loomulikult on inimesi, kes väidavad, et nemad tõde ei kuuluta, nemad arvavad/teavad/usuvad, et asi on nii. Selliseid on ka, kes ütlevad, et see on tõde, nii on ja nii jääb.
Paraku on nii, et filosoofid on läbi aegade jäänud eriarvamusele tõe olemuse kohta. Kuivõrd tõde ise ei ole ainutõeselt defineeritav, siis tegelikult jääb minu silmis kahtlaseks igaüks, kes väidab, et ta teab mingit tõde. Kui tõde eksisteerib väljaspool inimest ja tema teadmisi, uskumusi, arusaamu etc ning tuleneb asjade endi olemusest, siis inimese tõemääratlus või -kirjeldus on huupi tulistamine. Kui tõde ripub sellest, mismoodi inimene maailma tajub, siis saab see olla selle indiviidi või indiviidide grupi omavaheline kokkulepe. Kindlasti mitte absoluut.
Gertrude Steini "roos on roos on roos" ei pretendeerinud tõe kuulutamisele.
"2x2=4" on kokkulepe.
Fakt kinnitab seda, et miski on olemas, aga ei ütle, mis see on. Selle jaoks on vaja fakt siduda teooriaga.
See mida ma räägin on häma, mille eesmärk on kinnitada, et ma ei tea tõde. Sellepärast ma usun. Igasuguseid asju. Subjektiivselt, emotsionaalselt, meelevaldselt.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar